Kuidas ennetada ja ära tunda koolilapse seljavaevuseid? Kuidas valida koolikotti?

Autor: Dr Allan Oolo-Austin

 

Sissejuhatus

Paljud lapsed kannavad endaga iga päev kaasas koolipäevaks vajalikke koolitarvikuid: raamatuid, vihikuid ja sülearvutit. Kui arvestada, et päevas võib olla kuni 8 koolitundi ja kõikide tundide jaoks on vaja erinevaid õppematerjale, on tulemuseks see, et lapsel on turjal mitu kilogrammi raskust. Siinkohal pole midagi imestada, kui mu kliinikusse on tulnud murelikud lapsevanemad kuna lapse selg või õlad valutavad.

 

Esmalt peame selgeks tegema, mis vahe on lapse ja täiskasvanu luustikul

Lapse luustik on hapram kui täiskasvanute luustik. Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest, mis on luust pehmem ja painduvam. Lapse kasvades asendub suurem osa kõhrkoest luukoega, st toimub luustumine. Luud kasvavad tavaliselt kuni kahekümnenda eluaastani, sest selleks ajaks on luustumine lõppenud.

Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumisoolad ja vitamiin D. Kui luustik on kasvamise lõpetanud, siis kasvuplaat sulgub ja luustik on saavutanud oma lõpliku tugevuse. 15% lapse luumurdudest on seotud kasvuplaatidega. Teisalt kasvuplaatide kahjustused lapseeas võivad ohustada hilisemat luu kasvu. Luustik ja lihased kasvavad erinevalt, mõned luud kasvavad kiiremini kui teised.

Minu teooria kohaselt on pikaajalise istumise tulemusena kujunenud paljudel teismelistel X-jalad ja varbad sissepoole kõnnak. Sellist kõnnakut esineb üha sagedamini ning see pole seotud geneetilise päritoluga. Pinge puusa ja reie luustikule, mis tekib pikaajalisel istumisel, mõjutab luustiku kujunemist kasvueas. Aktiivne lihaskoormus, mida annab mitmekülgne sportlik füüsiline tegevus ja mängud, on asendunud kodus sundasendites arvutimänge mängides.

 

Lapse lülisammas

Vastsündinutel puudub nimmekõverus, see kujuneb välja noorukieas. Noorukieas toimuvad hormonaalsed muutused mõjutavad lihas- ja rasvkudet ning kujundavad keha väliskuju. Lapse harjumuslikud kehahoiakud mõjutavad luustiku kujunemist. Seda on kõige paremini näha lülisamba puhul. Lülisamba moodustavad 24 liikuvat lüli, mille otstes on pehmed plaadid. Kui laps veedab suurema osa ajast istudes, siis võivad välja kujuneda ebaloomulikud haiglaslikud lülisamba kõverdumised nagu Scheurermanns’i küfoos ehk küürselgsus. Küürselgsust pole võimalik hiljem korrigeerida. Lapse selja tervise huvides on oluline, et vanemad laseksid kiropraktikul teha lapsele ennetuslikku lülisamba kontrolli, et hoida ära lülisamba deformatsioonid.

Teine deformatsioon, mida esineb noorukitel, eriti tütarlastel, on noorukite skolioos. Väga oluline on jälgida lapse lülisamba arengut vanuses 10 kuni 13 eluaastat. Oluline on tugevadada lülisamba liikuvust ja elastsust, milleks sobib hästi näiteks “Back Vitalizer” – tugipadi lülisamba liikuvuse tugevdamiseks ning jäikuse ennetamiseks.

 

Lastel esinevad kasvueas hüppelised kasvuspurdid, mis soodustavad vigastuste ja traumade teket

Luustiku ebaküpsus ja kasvuspurdi ajal esinevad n-ö anatoomilised ebakõlad muudavad lapsi traumade suhtes vastuvõtlikuks. Tüdrukute luustik areneb kiiremini ja nii on 7-aastase tüdruku luu kasv 80% kuid luustiku mineraalide sisaldus on vaid 40%. Luud kasvavad kiiremini kui tugevnevad. Kasvueas tuleb tähelepanu pöörata keha koordinatsioonile ja kehahoiakule.

 

Kehahoiak ja nägemine

Nägemine mõjutab kehahoiakut. Anrum ja Fostervoldi uuringutulemuste kohaselt mõjutab lähedalt vaatamine lühinägelikkuse müoopia kujunemist. Lähivaated ja kõrged vaatenurgad ei riku mitte ainult silmanägemist, vaid on ka põhjuseks selgroo kõverdumise skolioosi ja küfoosi kujunemisele.

 

Terviseuuringute tulemused

Hiljutised uuringud on näidanud, et koolilaste valu- ja ebamugavustunne on suurenenud ning võrreldav täsksvanute, kes töötavad arvuti taga, valuskaalaga. Viimaste uuringute kohaselt teevad palju kahju lapse lülisambale raske koolikott ja raskuse ebaühtlane jaotumine. Koolikotid on põhjustanud muret seljaspetsialistidele, sest on seljavigastuste, lihasvenituste ja selgrookõverduse põhjuseks.

2007. aasta Briti terviseuuringute kohaselt kaebasid seljavaevuseid 13% kuni 50% 11- kuni 17-aastastest koolilastest. Samuti näitas uuring, et lapsepõlveaegsed seljavaevused kanduvad edasi täiskavanuikka. Teise uuringu kohaselt kaebas 50% kooliõpilastest selja- ja õlavalu. Nooremate klasside õpilased kandsid tunduvalt raskemaid koolikotte kui on lubatav. Uuringute kohaselt tohivad lapsed kanda mitte rohkem raskust, kui 10% oma kehakaalu kohta. Raskus, mis ületab 15% on juba tervistkahjustav. Uuringute kohaselt ligi 80% Ühendkuningriikide koolilastest kandsid koolikotte, mis kaalusid ligi 20% nende kehakaalust. Loe uuringutulemusi Briti Kiropraktikute Ühingu lehelt siin.

 

Milliseid kahjustusi tekitab vale koolikott lapse seljale?

Oma arstipraktikas olen täheldanud seljavaevustega noorukite arvu suurenemist. Paljudele on põhjuseks raskete koolikottide tassimine lapsepõlves. Kuna lapse luustik on alles kujunemisjärgus, siis valesti kantav, näiteks vaid ühel õlal rippuv raske koolikott, annab ebaloomuliku koormuse lihastele ja lülisambale. Raskuste kandmine ja raskuste ebaühtlane jaotus tekitab liigset koormust lülisambale ja õlavöötmele, mis põhjustab valu seljas ja õlgades. Lapsed pole võimelised enam korrektselt kehahoiakut valdama. Ettepoole kalduv ehk küfootiline kehahoiak võib tekitada hingamisraskuseid.

Raskuse kandmine (mida ja kui palju) pole ainus tegur, mida peab silmas pidama, väga oluline on ka koolikoti seljasõbralik disain.

 

Aeg on valida koolikott – mida peaks lapsele kotti valides teadma


 

Koolilapse selja tervis kuidas valida koolikotti

 

Kuidas valida koolikotti?

Mida silmas pidada koolikotti ostes, pakkides, tõstes ja kandes? Viis nõuannet, millega tuleb arvestada:

1. Osta seljas kantav koolikott kahe kanderihmaga. Oluline on osta kanderihmadega seljakott mitte üle õla või käes kantav kott.

2. Jälgige, et koolikott oleks ergonoomilise disainiga. Keha vastu puutuvad koolikoti detailid nagu õlarihmad ja koolikoti tagumine külg, peaksid olema polsterdatud.

3. Paki kott õigesti . Osta koolikott mitme jaotussahtliga, mis aitab raskuseid jaotada.

4. Jälgi, et koolikoti raskus oleks vastavuses lapse kehakaaluga ehk siis mitte rohkem kui 10% tema kehakaalust. 30 kg kaaluv laps ei tohi kanda raskemat kotti kui 3 kg.

5. Tõsta koolikotti kogu kehaga mitte seljaga ehk siis tõsta raskusi kükitades 

 
 

Mille järgi aru saada, et koolikott on lapse jaoks liiga raske?­

 

  • Kui laps vajab koti selga tõstmisel abi
  • Kui laps nõjatub kotti kandes ettepoole
  • Kui laps hakkab hingeldama
  • Kui laps kaebab õla ja seljavalu

 

 

Valuennetus: regulaarsed lülisamba ülevaatused kiropraktiku juures.

Nii nagu on vajalikud regulaarsed hambaarsti külastused, on ka vajalik kontrollida lapse lülisammast kiropraktiku juures. Lapse seljaprobleemid võivad olla selleks ajaks juba väga tõsised, kui hakatakse kurtma valu, seega ei tohiks oodata esimeste valuilminguteni.

Selgroo kõverdumine on aeglane protsess, seega pole emal või isal oskust märgata selgroo kõverdumist või küürselgsuse kujunemist. Seega on oluline varajane kiropraktiline läbivaatus, mis aitab avastada võimalikke deformatsioone. Kiropraktilise läbivaatusega kaasneb vajaduse korral lülisamba manipulatsioon lülisamba korrigeerimiseks. Lisaks soovituslikud võimlemishatrjutused vastavalt vajadusele, mis aitavad parandada kehahoiakut tugevdades lihaseid ja vähendada rühihäiretest tulenevaid probleeme tulevikus. Lapsepõlv on kriitiline aeg, mil tuleb kujundada õiged õppimis- ja terviseharjumusi.
 

Loe lisaks: ÕPILASTEL ESINEVAD RÜHIHÄIRED, AVASTAMINE NING ENNETAMINE KOOLITERVISHOIUS (Haigekassa juhend koolitervishoiutöötajatele)