Hommikuleht 1993 Autor Svea Talving

KIROPRAKTIKA
Koolitatud kiropraktik on akadeemilise haridusega arst

Selja- ja liigesevalu on meie, põhjamaiste niiskes merekliimas elavate rahvaste seas niivõrd tavaline nähtus, et enamasti ei pöörata sellele tähelepanugi. Kord radikuliiti või muud närvipõletikku põdenud inimene lepib pahatihti asjaoluga, et nüüdsest peale on ta kaaslaseks eluaegne haigus.
Kui ränk radikuliit ei lase enam pead keerata või seljavalu voodist tõusta, püüab hädasolija närvivalule leevandust saada keemia abil (kes ei tunneks iboprofeeni ja ussimürgisalvi) või raskematel juhtudel, tuleb sekkuda kirurgil. Kahjuks ei pruugi sel viisil alati lahendust tulla.
Kiropraktika, mis on selgroo- ja närvihaiguste puhul väga levinud arstiabi ning kasutatavuselt maailmas teisel kohal (Ameerikas kasutab seda 70-80 protsenti elanikkonnast) on Eestis väga vähe või peaaegu mitte üldse tuntud valdkond.
Eestis kiropraktikuid ei koolitata ning siinamail ei ole võimalik arstiabi saada ainsaltki akadeemilise haridusega kiropraktikult. Veel hullem, paljud, kuuldes sõna manuaalteraapia (kätega ravimnine), seostavad ala ennatlikult posimise, sensitiivide jm. taolisega.

KANADA TUNTUIM KIROPRAKTIK ON EESTI PÄRITOLUGA

Õnneks on ikka nii, et igal pool leidub üks eestlane. Kanadas laialt tuntud arst-kiropraktik dr. Allan Oolo vanavanemad puhkavad Eestimaa mullas. Dr Oolo on õppinud Lääne- Ontario Ülikoolis, lõpetanud Kanada Memoriaal Kiropraktika Kolledži ning tema tegevusest mitme kiropraktilise assotsiatsiooni, ülikooli külalislektorite ning konsultantide reas saaks lausa omaette peatüki. Kokkuvõttes on arst lõpetanud oma alal maailmas parimaks peetava institutsioonid. Tema kliinik Kanadas on pidevalt rahvast tulvil, lisaks on ta ravinud paljusid staare ning spordikuulsusi. Ja ikkagi on see vaid tema tegevuse üks tahk, kuna lisaks kõigele on Allan Oolo hinge ja tegudega eesti arengu juures.

PALJA SILMAGA DIAGNOOSI EI PANDA

„Palja silmaga arst- kiropraktik diagnoosi ei pane ega hakka ka ravima,” ütles dr. Allan Oolo, kui ta patsiente Pirital Top-Med- keskuses vastu võttis. Lülisambast või liigesevalu põhjustanud kohtadest tehakse röntgenülesvõtted. Kõrvaltvaatajale näivad kiropraktiku venitamist ja vajutamist meenutavad võtted harjumatuna. Tegelikult käib selgroolülide nihutmaine ainult spetsiaalsete, kätteõpitud võtete abil, mis eeldab vägagi põhjalikke teadmisi ning kogemusi arstiteadusest, rohkematki veel kui pelgalt kõrgharidust.
Mitmed dr. Oolo vastuvõtule ootavad patsiendid kõnelevad ooteruumis sellest, kuidas nad ei ole abi saanud rohtudest ega kirurgiastki. Pärast kiropraktilist abi on haigus läinud oluliselt kergemaks ning leevendudnud. Närvisüsteem korastub, uni muutub rahulikumaks, patsiendi meeleolu paraneb. Inimene tunneb vabnemist: kummardumine ning painutamine pole enam nii vaevaline kui varem, valu kaob, samuti hajub ülemäärane pinge lihastes, stress.
„Mõne patsiendi puhul on muutus näha juba mõne ravikorra järel,” kõneleb Allan Oolo. Selgrookõverduse puhul paindub lülisammas kiropraktiliste võtete kasutamisel normaalasendisse, selg muutub silmnähtavalt sirgemaks. Lülide nihutamisel tekkiv kuumalaine annab märku sellest, et veri pääseb lülide vahele ning närvid hakkavad taas funktsioneerima. Kiropraktilised võtted ei ole patsiendile valusad. Lapsedki on meelsasti nõus kiropraktiku vastuvõtule tulema. Väikesed patsiendid kutsuva tohtit kõdiarstiks.

DR. OOLO TAHAB KIROPRAKTIKUTEKS KOOLITADA EESTI ÜLIÕPILASI

Eesti tase selles arstiabivallas on olematu või vägagi primitiivne.
„Esimest korda külastasin Eestit möödunud aasta detsembris, loobudes puhkusest Havail.
Teadsin, et kiropraktiline ravi ei olnud Eestis kättesaadav.Esimesed neli päeva ravisin patsiente tasuta 10 tundi päevas. Algselt olin selleks planeerinud 4 tundi. Inimesed tulid kohale eestimaa kaugeimatestki paikadest ja olid almis järjekorras ootama 3-5 tundi. Paljud neist olid selja-pea-ning liigesevalude all kannatanud juba aastaid ja keegi teine ei olnud suutnud neile kergendust tuua.
Mind rahustas teadmine, et sain nendele inimestele anda midagi omalt poolt ja ühtlasi eesti heaks. Need inimesed said tagasi töövõime. Lubasin vastu tulla patsientide palvetele, s.t tagasi tulla, ja olen pidanud oma sõna.”
Juuli lõpust kuni eilseni võisid inimesed saada dr. Allan Oolo kiropraktilist ravi Tallinnas, pirita TopMed- keskuses. Tasu, võrreldes Kanada hindadega, oli meie inimestele taskukohane. Arsti poolt oli see eelkõige heategevus. Soovijaid oli aga nii palju, et kõiki doktor vastu võtta poleks suutnudki.

PROBLEEM ON SELLES, ET EESTI INIMENE VAJAB PIDEVAT KIROPRAKTILIST ABI

Arst- kiropraktik ravib selgroogu ja närvisüsteemi, kuigi kiropraktika valdkonda kuulub terve keha. Ühtlasi kuuluvad tema tähelepanu alla jäsemetega seotud probleemid. Et aju on kommunikatsioonis kogu kehaga ja ajagab teateid närvide kaudu, on mis tahes astmega takistus teadete jagamisel erinevate haigussümptomite põhjuseks ja süvenemiseks.
Tavaliselt ravib kiropraktik selja- ja peavalu, radikuliti, kõhukinisust, gastriit, astmat. Kuna eelpoolnimetatud haigused võivad areneda mõne selgroolüli liikumatusest, peaks selle ärahoidmiseks käima end kiropraktiku juures kontrollimas ja pingeid maha võtmas alates imikueast terve elu jooksul.
Kanadas käivad vanemad oma lastega mõnikord iga paari kuu tagant kontrollis. Kardetakse skolioosi, lülisamba kõverdumist, mis võib omakorda põhjustada väga erinevaid ning vaevarikkaid haigusi. Selgroolülide ebaõiget asendit suudab efektiivselt ravida vaid kiropraktik.
Eestis on dr. Oolo näinud paljusid patsiente, kellele on soovitatud kirurgilist ravi, mida ei oleks iialgi soovitatud Põhja- Ameerika meditsiiniringkondades. Statistika näitab, et suurem osa Põhja- Ameerika arste saadab manuaalset ravi vajavad patsiendid kiropraktiku vastuvõtule. Paljudel Eesti patsientdel on kirurgiline lõikus olnud isegi olukorda halvendav. „Selline ravivorm on kõige ebaõnnestunum, kuna seda ei saa kindaslti enam olmeatuks muuta,” ütleb Allan Oolo.

DR. ALLAN OOLO NÄEB LAHENDUSI

Küsimuse lahendamiseks tegi dr. Oolo pöördumise eesti valitsuse ning Eesti meditsiinitöötajate poole: Eesti inimestel on tungiv vajadus kiropraktilise abi järele.

Dr. Oolo sõnul tuleks teadvustada, et vajadus arst- kiropraktiku järele Eestis on ülisuur. Probleemi tuleks tingimata käsitleda USA, Kanada ja Euroopa ajakirjanduses, lootuses meelitada noori arste Euroopasse. Kugi raha, mida nad Eestis teenida suudaksid, on palju väiksem sellest, mida võiks saada Põhja-Ameerikas, oleks siin töötaval arstil seoses turismituruga võimalik ravida „ rikkaid” haigeidki ning parandada oma elustandardit lisasissetulekute abil. Kui Eesti valitsus tuleks appi, pannes kokku tutvustava paketi eesmärgiga meelitada noori arste Eestisse, oleks dr. Oolo rõõmuga nõus aitama noorte tohtrite praksise alustamist ja korraldamist Eestis. Dr. Oolo oleks valmis aitama moodustada Eesti kiropraktikute assotsiatsiooni ning pakkuma oma abi selle programmi väljatöötamisel.
Teise võimalusena pakub dr. Oolo välja alles ülikooli lõpetanud kiropraktikutele võimaluse reisida Eestisse, kui siin on eelnevalt sisse seatud praktiseerimisvõimalus. Sel kombel, luues vähemalt ainsagi liini kas või ühekuuliste perioodidena, tekiks Eestis võimalus saada pidevat kiropraktilist abi.

ALEKSANDER OOLO FOND

Peale selle tahab dr.Oolo luua õppefondi, mis oleks organiseeritud Tartu Ülikooli arstiteadskonna üliõpilastele. Stipendiumile kandiderijad ja vastuvõetud saaksid Kanadas, maailma juhtivaimas kiropraktikute ülikoolis omandada vastava akadeemilise hariduse eeldusel, et nad tulevad tagasi ja töötavad siin, Eestis vähemalt viis aastat. Fondi loomine võiks ola Eesti valitsuse, Kanada valitsuse, Kanada Kiropraktikute Assotsiatsiooni ja Kanada ning Eesti ühine jõupingutus. Ühtlasi tähendaks õppefond võtit kiropraktilise hariduse ning kiropraktilise meditsiini kättesaadavaks tegemisel meie inimestele.
Oma vanaisa Aleksander Oolo mälestuseks, kes alati tähtsustas väga kõrgelt haridust, tahaks dr. Allan Oolo nimetada selle fondi Aleksander Oolo õppefondiks. Kuni selle projekti teostumiseni on Allan Oolo meeleldi nõus pidama loenguid meditsiinitöötajatele Tallinna raviasutustes ning Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kes oleksid huvitatud manuaalse meditsiini õppimisest.
Originaalartiklit saad vaadata siit