Kiropraktik arsti elukutsega said eestlased esmakordselt tutvuda 1992. aastal, kui Eesti päritolu Kanada kiropraktik arst dr. Allan Oolo tutvustas kiropraktiktilist ravimeetodit spordimeditsiini kliinikus Pirital. 1990-ndatel oli kiropraktiku elukutse meditsiinierialadest populaarsuselt maailmas teisel kohal, kuid Eestis polnud tol ajal mitte ühtegi litsenseeritud kiropraktikut, kuigi manuaalteraapiat kohati praktiseeriti.

Seega võib nimetada dr. Oolot kiropraktika ametlikuks maaletoojaks Eestis. Juba siis oma esimesel ametlikul kohtumisel Eesti tervishoiuministriga juhtis dr.Oolo tähelepanu seadustada Eesti riiklikus tervishoiusüsteemis kiropraktikute tegevus nii nagu see on sätestatud USAs, Kanadas ja 40 riigis üle kogu maailma.

Ligi kakskümmend aastat hiljem, Tallinnas asuva Trigenics Valuravi Kliiniku juhatajana esitab dr Oolo veel kord samasisulise küsimuse, miks puuduvad Eestis manuaalmeditsiini reguleerivad seadused, mis kaitseksid nii patsiente kui ka manuaalmeditsiini praktiseerivate professionaalide õiguseid?

Praegu on terviseprobleemide puhul valida, kas pöörduda riikliku meditsiini, erameditsiini või alternatiivmeditsiini poole.

On oluline teada, kes võivad end nimetada kvalifitseeritud kiropraktik arstiks ja kes tohib reklaamida ja osutada kiropraktilist terviseteenust.

Manuaalmeditsiin koondab enda alla kõik arstid, kes tegelevad manuaalteraapia raviviisidega. Kiropraktik arst (DC) on üldarsti kvalifikatsiooniga ja kasutab oma töös patsientidega väga spetsiifilisi manuaalteraapia tehnikaid, mida õpitakse kiropraktika kolledzites. Kiropraktik arsti kraad DC, annab õiguse kasutada liidet dr. Kuigi kiropraktika arstidel on õigus kasutada eesliidet “Dr”, koos kraadinimetusega “DC”, ei ole kiropraktik arstide kraadinimetus samatähenduslik meditsiinidoktori kraadiga ja nad ei või osutada kliinilise meditsiini teenuseid.

Kiropraktik arstide ja kiropraktikute tegevusstandardid on sätestatud 2005. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt, koostöös Maailma Kiropraktikute Föderatsiooni (WFC) ja Euroopa Kiropraktikute Liiduga (ECU). WHO poolt on sätestatud nii haridus kui ka eksamitasemed, mida kiropraktika arstid peavad läbima.
Õppeprogramm on sama, mis üldarstidel. Kiropraktikale spetsialiseerudes õpitakse süvenenumalt MRI, röntgendiagnostikat ja manuaalteraapia tehnikaid. Kiropraktik arstidel on õigus ja oskus haigusseisundeid diagnoosida ja vajaduse korral saata patsient edasi eriarsti juurde.

Nii Ameerika Ühendriikides kui Kanadas pöördutakse närvi, lihas või luustikuga seotud terviseprobleemide korral esmalt kiropraktik arsti vastuvõtule. Kiropraktikud on keskendunud kaela ja seljaprobleemidele ja ennekõike mitte kirurgilisele ja looduspõhisele ravile. Diagnoosimisoskus on kiropraktik arsti koolituses väga oluline, sest mõningatel juhtudel viitab seljavalu teistele haigusseisunditele nagu tuberkuloos, kopsuvähk ja sapiteede haigused. Enne kaelamanipulatsioonide sooritamist peab arst olema võimeline diagnoosima, kas patsiendil on probleeme arterite ja ajuvereringe häiretega. Mis puudutab peavalusid, migreene ja kroonilisi peavalusid, siis need on dr. Oolo isikliku praktika kinnitusel 90 protsendi ulatuses kiropraktiliste võtetega täielikult ravitavad.

Kiropraktika kohta on levinud vääarvarvamus, kus tegemist on kondiväänamisega, millega peavad alati kaasnema raksatused. Kiropraktilised lülisamba manipulatsioonid võivad toimuda kas ilma või siis koos heliga, mis pole midagi muud, kui liigeste vahelise rõhu äkiline muutus, nii nagu tõmbaks veinipudelilt korgi pealt.

Siinkohal, tuleb tähelepanu juhtida olulisele asjaolule, kes tohivad ja kes ei tohi teha kaela ja lülisamba manipulatsioone.Kuna Eestis puuduvad kiropraktikat reguleerivad seadused siis on igal patsiendil oluline teada, kellel ei ole lubatud sooritada kaela ja lülisamba manipulatsioone. Viidates WHO ja teiste rahvusvalistele akadeemilistele regulatsioonidele ei ole Eestis koolitatud füsioterapeudid saanud kiropraktikutele vastavaid kutseoskuseid, mis lubaks neil praktiseerida kaela ja lülisamba manipulatsioone. Füsioterapeut ei tohi end nimetada kiropraktikuks ja osutada kiropraktilisi terviseteenuseid.

Kui kliinik reklaamib kiropraktika teenust, kuid füsioterapeut ei oma WHO standarditele vastavat kvalifikatsiooni, siis on tegemist mitte kvaliteetse raviteenuse osutamisega vaid kasumi teenimisega. Riikides, kus on sätestatud kutsealased regulatsioonid, kuulub selline tegevus distisplinaarkaristuse alla. Ainult kiropraktik arstil DC on õigust anda kompetentset kiropraktilist raviteenust.
Isehakanud kiropraktiku poolt sooritatud lülisamba manipulatsioon võib põhjustada insulti, luumurdusid, selgroolülide väljasopistusi ja närvikahjustusi.

Dr. Oolo juures on käinud vastuvõtul patsiente, kes on eelnevalt saanud kiropraktilist ravi endid kiropraktikuteks nimetanud füsioterapeutidelt või manuaalterapeutidelt, tulemuseks veel suuremad tervisekahjustused. Nendele juhtumitele viidates tuleb olla väga ettevaatlik igaühe suhtes, kes reklaamib kiropraktilist raviteenust.
Tasub uurida, kas arsti diplomid on õigusjärgsed. On oluline teada ka seda, et Venemaal pole ühtegi WHO standardite järgi kvalifitseetitud kiropraktilist õppeasutust.

Kui kiropraktik on saanud oma kutseoskused akrediteerimata kolledzitest, mis ei ole ära toodud WHO nimekirjas, siis tohib ta töötada ainult nendes riikides, kus puuduvad regulatsioonid kiropraktika kui meditsiiniteenuse kohta.
Seega kui meditsiinitudeng on huvitatud kiropraktiku elukutsest on soovitatav valida akrediteeritud kiropraktika kolledz. Kõik kiropraktika kolledzid, mis omavad õigust koolitada ja anda välja kiropraktik arsti kutsetunnistust on ära toodud WHO kolledzite nimekirjas.

Paraku küsimusele, kes vastutab on vaid üks vastus, kuni pole seaduslikke regulatsioonei, ei vastuta mitte keegi.

Alternatiivmeditsiini poole pöördutakse tavaliselt alles siis, kui on järele proovitud kõik tavameditsiini ravivõimalused. Kui puudub isiklik kogemus ja tuttavate soovitused, siis otsitakse terviseabi veebikeskkonna otsingumootorite kaudu. Avatud, kontrollimatu eetrimikrofoni ajastu on kahjuks põhjustanud ekskliku, põhjendamatu ja kohati pahatahtliku informatsiooni leviku. Siin on silmas peetud kommentaatoreid, kel puudub isiklik kogemus, põhjalikud teadmised valdkonnast, kuid sellest hoolimata kujundavad negatiivset avalikku hoiakut rünnates arsti ja tema teenust. Arst ei saa end Eestis põhjendamatu laimu eest kriminaalkorras kaitsta nii nagu seda saab kohtunik. Kuid Põhja-Ameerikas on laim inimõiguste vastu kriminaalkorras karistatav tegu.

Mõned aastad tagasi said Ameerika Ühendriikide kiropraktikud multimiljonilise võidu Ameerika Meditsiiniühingu üle, kes oli korraldanud eesmärgistatud laimukampaania kiropraktikute kutsepädevuse vastu. Kui küsimuse alla tuleb tervis, siis peab olema kõikide otsuste tegemisel oma tervise huvides väga ettevaatlik! Kompetentse arsti leidmisel on oluline, kuidas arst ise oma teenust pakub, millised on tema akrediteeringud, on need pädevad ja milline on patsientide tagasiside.