1. Keha on jagamatu tervik. 2. Struktuur ja funktsioneerimine on vastastikuses seoses. 3. Kehal on iseregulatsioonimehhanism. 4. Kehal on loomuomane võime end kaitsta ja tervendada. 5. Kui normaalne kohanemisvõime on häiritud võib järgneda haigestumine. 6. Tervise säilitamise seisukohalt on oluline kehamahlade liikumine. 7. Närvidel on kehamahlade liikumise kontrollimisel otsustav osa. 8. Haiguse teatud somaatilised põhjused mitte ainult ei avaldu haigusnähtudes, vaid on ka teguriteks, mis soodustavad haiguse püsimist.
Dr. Oolo kiropraktik – osteopaat vastuvõtt
Vastuvõtuaja saate broneerida helistades telefonil 621 4797
Võtke kaasa röntgenpildid ja eelnev haiguslugu.
Arsti ja patsiendi vaheline suhtluskeel on inglise keel. Sünkroontõlke võimalus.
Oleme midagi enamat kui lihtsalt kehaosade kogum. Seetõttu käsitlevadki osteopaatilise meditsiini arstid (D.O.) inimest tervikuna, selle asemel, et ravida eraldi sümptomeid.
Osteopaatia arstid saavad aru sellest, kuidas keha süsteemid on omavahel seotud ja kuidas nad üksteist mõjutavad. Erilist tähelepanu pühendavad nad muskuloskeletaarsele süsteemile, mis peegeldab ja mõjutab teiste kehasüsteemide seisundit. See luude ja lihaste süsteem moodustab umbes kaks kolmandikku kehamassist ja selle olulise struktuuri hoolikas hindamine on osteopaatia patsiendi läbivaatuse tavapärane osa. Osteopaatilise meditsiini arstid aitavad patsientidel arendada sellist suhtumist ja elustiili, mis ei aita üksnes haigustega võidelda, vaid aitavad ka neid ära hoida.
Mis vahe on kiropraktikul ja osteopaadil – sellele küsimusele ei ole lihtne vastata.
Osteopaatia ajalugu
Osteopaatia “avastati” 1872. aastal Ameerika arsti dr Andrew Taylor Still’i poolt. Osteopaatia kui ravimeetodi avastamisele jõuti läbi isikliku peretragöödia, kus tema naine ja kolm last surid vale ravi tagajärjel seljaaju meningiiti. Dr Still’i varasemaid esimesi õpilasi oli hilisem kiropraktika ravimeetodi (1895) rajaja Daniel David Palmer.
Avaliku teadlikkuse tõstmine
Enamus inimesi teab rohkem kiropraktikast kui ostopaatiast, sest ajalooliselt on kiropraktikud olnud oma ravimeetodite propageerimisel ja artiklite avaldamisel palju aktiivsemad. Osteopaadid on olnud läbi ajaloo osteopaatiliste ravimeetodite propageerimisel palju konservatiivsemad.
Filosoofia
Osteopaatia ja kiropraktika jagavad ühist filosoofiat inimorganism kui jagamatu tervik. Samasugusest filosoofiast lähtuvad võitluskunstid, samuti jooga, tai chi, aikido, mitmed erinevad alternatiivmedistiini ravimeetodid ja tehnikates nagu Rolfing ja Alexanderi tehnika.
Ravi eesmärk
Peamine ravieesmärk nii kiropraktikas kui osteopaatias on ühine: valuravi. Kiropraktikud keskenduvad peamiselt lülisambast tulenevatele häiretele. Osteopaadid ravivad ka funkstionaalseid häireid, mis puudutavad hingamisteid ja seedetrakti.
Osteopaatia kui meditsiinilise eriala tunnustamine
Paljudes riikides saavad osteopaadid üldarsti hariduse ja ravivad patsiente võrdväärselt traditsioonilise meditsiini arstidega. Ameerika Ühendriikides on osteopaadid saanud kirurgilise väljaõppe ja USAs on ligikaudu 20 osteopaatia haiglat, kus pakutakse erinevaid terviseteenuseid.
Euroopa suurim osteopaatia kliinik asub Suurbritannias Londonis (The British School of Osteopathy Clinic)
Diagnoosimine
Osteopaadid ja kiropraktikud diagnoosivad nii visuaalse kui käelise läbivaatuse abil. Kiropraktikud toetuvad peamiselt diagnoosimisel röntgenpiltidele. Osteopaatias eelistatakse vähendata kahjuliku röntgenkiirguse mõju inimorganismile ja röntgenuuringutel põhinevat diagnoosimist kaustatakse ainult neil juhtudel kui seda vajab patsiendi kliiniline seisund.
Ravitehnikad
Kiropraktikas kasutatakse lülisamba korrigeerimiseks erinevaid tehnikaid
Osteopaadid kasutavad lisaks venitamist, pressingut. Kraniaal sakraalne osteopaatiline tehnika põhineb pehme meetodil, kus liigeseid ei panda paika raksatustega.
Osteopaatilise ravi kestus ja järelravi
Ravi kestus ja järelravi sõltub iga praktiseeriva arst-osteopaadi kogemustest ja patsiendi haigusseisundist. Osteopaatiline ravseanss kestab kauem. Osteopaatilist järelravi vajatakse pikemate vaheaegadega, kui üks või kaks korda nädalas.
Kui lõpetuseks peatuda veel ühe erinevuse juures, siis võib see tunduda esmapilgul naljakas, kuid mõnes mõttes tõele vastav.
Kui ma olin osteopaatia tudeng Inglismaal, siis käisin tihti koosviibimistel, kus osalesid nii traditsioonilise kui ka alternatiivmeditsiini esindajad, sealhulgas loodusraviarstid, kiropraktikud ja osteopaadid. Oli lihtne märgata, kes on kes. Loodusraviarstid kandsid lilli ja pärleid, kiropraktikud tulid kohale ülikondades ja lipsustatult ning osteopaadid sobitusid oma riietusstiililt kusagile vahepeale.
TÄNU ÕNNESTUNUD RAVILE KADUS SKEPTITSISM MANUAALTERAAPIA SPETSIALISTIDE SUHTES
"Mul oli nii umbes viis aastat tagasi mitmeaastase perioodi vältel seljaga probleeme ja need pigem süvenesid, kui läksid paremaks. Probleem hakkas segama sporditegemist ja väljavaade tundus üsna kehv. Enne dr Oolo juurde sattumist käisin õige mitme spetsialisti juures. Oli nii arste, kiropraktikuid kui massööre. Ausalt öeldes ei suutnud keegi neist mulle seletada, milles võiks olla probleemi tegelik põhjus ning tehtud katsed asja parandada olid pinnapealsed ja väga lühiajalise mõjuga.
Niisiis, hetkeks, kui ma juhtumisi dr Oologa tuttavaks sain, oli mul üpris skeptiline arvamus nii arstide kui ka igasugu manuaalteraapia spetsialistide kohta - keegi neist ei olnud mind tegelikult ju abistada suutnud.
Seejärel hakkasid aga asjad kiirelt muutuma. Dr Oolo suutis mu selja 3-4 kuuga korda saada. Oluline oli nii tema põhjalik diagnoos ehk õige arusaam probleemi põhjusest, kui seejärel teostatud kiropraktiline korrigeerimine ja kindlasti ka mulle antud harjutused selja lihaskonna normaalsesse vormi tagasisaamiseks.
Pean tõdema, et täna on mul selg korras ning ka sporditegemine sujub taas hästi.
Minu kokkuvõte on niisugune: dr Oolo on maailma tipptasemel spetsialist. Erinevalt enamusest sellel alal Eestis tegutsejatest on tal oma erialal nii kõrgharidus kui ka pikk kogemus. Lisaks on ta loonud päris oma ravimeetodi, mis on tõeliselt efektiivne.
Väga oluline on dr Oolo arusaam inimesest kui tervikust, sellest tulenev põhjalik diagnoos ja alles seejärel sobiliku ravi valik."
