Ajakiri Tervis 2012 Külli Haav
Tuleta meelde, mida sa tegid näiteks kolmapäeval kella nelja paiku. Lugesid töömeile? Koostasid tabelit või dokumenti? Suhtlesid interneti kaudu või vaatasid pilte? Kui su töö sind pikki tunde arvuti juures hoiab, võib alljärgnev sulle mõtteainet pakkuda. Tänapäeval on üpris tavaline, et pikad tunnid arvuti taga on muutnud rühti ja lülisamba asendit. Inimese profiili vaadates võib sellisel juhul tähele panna, et kõrv ei asu otse õlajoone kohal, vaid sellest eespool. Selgki on turjast liiga kumer ja küürus, kõht ees ja puusad taga. Rühivigu võivad põhjustada pidev istuv asend, lühikesed rinna- ja kaelalihased ning nõrgad seljalihased, õnnetusest põhjustatud peatrauma, haigused (osteoartriit), pärilikkus või treenimisvead jõusaalis. Iga toll, mille võrra pea “istub” õlgadest eespool, lisab lülidele kümne kilo jagu raskust. Kanadast Eestisse tulnud kiropraktik Allan Oolo on rühiprobleemiga võitlusse astunud, ta peab nende põhjuseks arvutiajastut. “Staatilisest koormusest tulenev pinge tekitab enim närvi-, lihase- ja liigesevalu, võiks öelda, et isegi epideemilises ulatuses,” rõhutab Oolo istuva eluviisi negatiivseid külgi. “Inimese keha pole loodud pidevalt ühte asendit hoidma. Lihased on mõeldud lõdvestuma ja kokku tõmbuma, et energia liiguks ja metabolism toimiks.” Löö kokku oma igapäevased tunnid läppari või lauaarvuti, iPadi või lugeri seltsis. Mõtle läbi, kui palju neid tuleb nädalas ja kui mitu aastat on su staaž. Tehte tulemusena saad arvatavasti aukartustäratava arvu tunde, mil su sõrme-, küünarvarre-, kaela- ja seljalihased on staatilises töös,kokkutõmbunud faasis.
Lahendusi seljavaevuste korral
• Istu arvuti taga õigesti. Lükka puusad taha tooli seljatoe vastu. Reguleeri tooli kõrgus selliseks, et jalalabad on vastu maad ja põlved kas puusade kõrgusel või veidi madalamal. Selg peaks toetuma seljatoele 100–110kraadise nurga all. Õlad peaks püsima vabalt all ja käsivarred täisnurga all. Monitori hea positsioon on silmade kõrgusel, mis lubab kaelal olla neutraalses ja vabas asendis.
• Tee selja- ja kõhulihaste tugevdamise harjutusi spetsiaalsetel masinatel, mis on mõeldud just väikestele lihastele, mis toetavad lülisammast.
• Nõelmatt on iidne ravimeetod enese ravimiseks, lõdvestamiseks ja turgutamiseks, valuvaigistava toimega, vereringet ja ainevahetust kiirendav.
• Osteopaatilised ja kiropraktilised protseduurid korrigeerivad selgroolülide asendit.
• Selgroo dekompressioon – õla või alaselja- ja puusapiirkonna venitus spetsiaalsel venitusmasinal jõu ja intervallidega, mida kontrollib arvuti
• Venitusteraapialaud. Liikuva seljatoega teraapialaual toimub venitus pea alaspidi asendis 15–30kraadise fikseeritud kaldenurga all kombineeritult lihtsate venitusharjutustega. Venitavaks jõuks on keha enda raskus. Venituse käigus väheneb surve lülisambale ja närvijuurtele, lõdvestuvad pinges selja- ja õlavöötmelihased.
Inimkeha on nagu masin
“Inimese keha on nagu auto, mis vajab kütet. Selle töötades tekib jääk, mida väljutatakse nii väljaheidetena kui piimhappena lümfisüsteemi. Kui aga hape koguneb, muutuvad musklid jäigaks. Kui töötatakse viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas, siis juba viie aasta pärast kurdetakse, et kaelalihased on kanged ja massaažist pole abi,” teeb kiropraktik kokkuvõtte oma patsientide vaevustest. “Inimestel on liikumatusest tekkinud pinged.” Õla-, selja- ja kaelavalu muutuvad tavaliseks, kui lihased on pidevalt kokkutõmbunud asendis, ka alaselg kannatab, kui pikka aega istuda. See tekitab omakorda ahelreaktsiooni, kuna lihased on ühenduses skeletiga, et seda liigutada ja hoida asendeid. Pidev pinge ilma lõdvestumiseta põhjustab kaelalülide jäikust ja enneaegset, eale mittekohast taandarenemist. “Diskid lülide vahel vajavad normaalseks talitlemiseks hüdraulilist liikumist. Oma patsiente küsitledes avastasin, et 90 protsendil neist on arvutitööst tekkinud vaevusi,” nendib valges kitlis mees. Abiks arvutihaiguse vastu “Lahenduseks pole mitte ainult hea üldine toonus, mille toob paar korda nädalas tehtav aeroobne treening, vaid spetsiifilised igapäevased harjutused,” rõhutab manuaalse meditsiini suuna trigenicsi välja töötanud terapeut. Trigenics on interaktiivne lihaste toimimise neuroloogiline mõjutamine. Protseduur suurendab nõrkade või lühenenud lihaste jõudlust, pikendab ja tasakaalustab nende tööd. Proovi oma keha, õlavöötme ja nimmepiirkonna õiges tasakaalus hoidmiseks iga päev vähemalt viis minutit spetsiaalseid harjutusi teha. (Vaata nt Allan Oolo trigenicsi-harjutusi Youtube’ist). Venitusi, lõõgastumist ja lõdvestust hõlmavad väikesed ravivõimlemispausid tulevad päeva jooksul kasuks. Tasuks on leevendus valule, või mis veelgi parem – hoiad probleemid ära juba eos.
