Mis vahe on kiropraktikul ja osteopaadil? Sellele küsimusele ei ole lihtne vastata.
Osteopaatia ajalugu
Osteopaatia “avastati” 1872. aastal Ameerika arsti dr Andrew Taylor Still’i poolt. Osteopaatia kui ravimeetodi avastamisele jõuti läbi isikliku peretragöödia, kus tema naine ja kolm last surid vale ravi tagajärjel seljaaju meningiiti. Dr Still’i varasemaid esimesi õpilasi oli hilisem kiropraktika ravimeetodi (1895) rajaja Daniel David Palmer.
Avaliku teadlikkuse tõstmine
Enamus inimesi teab rohkem kiropraktikast kui ostopaatiast, sest ajalooliselt on kiropraktikud olnud oma ravimeetodite propageerimisel ja artiklite avaldamisel palju aktiivsemad. Osteopaadid on olnud läbi ajaloo osteopaatiliste ravimeetodite propageerimisel palju konservatiivsemad.
Filosoofia
Osteopaatia ja kiropraktika jagavad ühist filosoofiat inimorganism kui jagamatu tervik. Samasugusest filosoofiast lähtuvad võitluskunstid, samuti jooga, tai chi, aikido, mitmed erinevad alternatiivmedistiini ravimeetodid ja tehnikates nagu Rolfing ja Alexanderi tehnika.
Ravi eesmärk
Peamine ravieesmärk nii kiropraktikas kui osteopaatias on ühine: valuravi. Kiropraktikud keskenduvad peamiselt lülisambast tulenevatele häiretele. Osteopaadid ravivad ka funkstionaalseid häireid, mis puudutavad hingamisteid ja seedetrakti.
Osteopaatia kui meditsiinilise eriala tunnustamine
Paljudes riikides saavad osteopaadid üldarsti hariduse ja ravivad patsiente võrdväärselt traditsioonilise meditsiini arstidega. Ameerika Ühendriikides on osteopaadid saanud kirurgilise väljaõppe ja USAs on ligikaudu 20 osteopaatia haiglat, kus pakutakse erinevaid terviseteenuseid.
Euroopa suurim osteopaatia kliinik asub Suurbritannias Londonis (The British School of Osteopathy Clinic)
Diagnoosimine
Osteopaadid ja kiropraktikud diagnoosivad nii visuaalse kui käelise läbivaatuse abil. Kiropraktikud toetuvad peamiselt diagnoosimisel röntgenpiltidele. Osteopaatias eelistatakse vähendata kahjuliku röntgenkiirguse mõju inimorganismile ja röntgenuuringutel põhinevat diagnoosimist kaustatakse ainult neil juhtudel kui seda vajab patsiendi kliiniline seisund.
Ravitehnikad
Kiropraktikas kasutatakse lülisamba korrigeerimiseks erinevaid tehnikaid
Osteopaadid kasutavad lisaks venitamist, pressingut. Kraniaal sakraalne osteopaatiline tehnika põhineb pehme meetodil, kus liigeseid ei panda paika raksatustega.
Osteopaatilise ravi kestus ja järelravi
Ravi kestus ja järelravi sõltub iga praktiseeriva arst-osteopaadi kogemustest ja patsiendi haigusseisundist. Osteopaatiline ravseanss kestab kauem. Osteopaatilist järelravi vajatakse pikemate vaheaegadega, kui üks või kaks korda nädalas.
Kui lõpetuseks peatuda veel ühe erinevuse juures, siis võib see tunduda esmapilgul naljakas, kuid mõnes mõttes tõele vastav.
Kui ma olin osteopaatia tudeng Inglismaal, siis käisin tihti koosviibimistel, kus osalesid nii traditsioonilise kui ka alternatiivmeditsiini esindajad, sealhulgas loodusraviarstid, kiropraktikud ja osteopaadid. Oli lihtne märegata, kes on kes. Loodusraviarstid kandsid lilli ja pärleid, kiropraktikud tulid kohale ülikondades ja lipsustatult ning osteopaadid sobitusid oma riietusstiililt kusagile vahepeale.
Arst osteopaat dr David Tio
Artikkel on refereeritud osteopathy.com veebilehelt
Tutvu lähemalt Kiropraktika ja valuravi kliinikuga raviteenustega
Trigenics Valuravi & Kiropraktika Kliinik on spetsialiseerunud mittekirurgilisele valuravile ja traumajärgsele taastusravile.
Pakume manuaalteraapia kompleksravi – osteopaatia ja kiropraktika.
Teostame külmunud õla raviprotseduure, mis põhinevad mittekirurgilisel meetodil.
Teostame dr Oolo poolt välja töötatud trigeenika meetodil põhinevat valuravi
Mittekirurgiline lülisamba regeneratsiooniteraapia.
