Esimene müüt: kui sa sellega alustad, jätkad elu lõpuni

See sõltub alati vaid sinust endast, kui kaua tahad kiropraktilist ravi saada.

Kuna paljud lülisambaga seotud probleemid saavad alguse sünnitraumadest, õnnetustest või teistest pikemat aega kestnud tervisemuredest, võib positiivsete püsitulemuste saavutamine raskeks osutuda. Aastaid kestnud lihase kahjustamine, armkude ja sidemete ebastabiilsus võivad olla haiguse tagasituleku (relapsi) põhjuseks. Sellises olukorras valivad patsiendid niisuguse toetusraviprogrammi, mis neile kasulik on.

Paljud patsiendid, kes tunneved, et on energiat juurde saanud, kogevad immunsüsteemi tugevnemist, unekvaliteedi ja tervisliku seisundi üldist paranemist, jätkavad oma heale tervisele suunatud elustiili osana ka kiropraktiku regulaarset külastamist. See muutub parema elukvaliteedi lahutamatuks osaks.

Kiropraktiliste ravikordade arvu üle otsustate ise – kas te soovite vaid ühekordset kergendust, enda nn kokku lappimist, või tervendavat, sümptomiteta ravi.

Teine müüt: olen kuulnud, et kiropraktik kurnab su liigeseid

Tegelikult on kõik otse vastupidi – kiropraktiline ravi võib aidata vältida sinu liigeste kurnamist!

Tegelikult ei hõõrdu luud üksteise vastu. Iga liiges on oma nn kapslis koos määrdeainega, mis peaks harilikult tagama eluaegse hõõrdevaba liikumise. Kui liigesed kaotavad oma tavapärase liikuvuse ja selgroolülid muudavad asendit (vertebraalne subluksatsioon), võivad need lõppeda degeneratiivsete muutustega. Keha üritab sageli korvata piiratud liikuvusega selgroolüli erinevust, pannes ülemäära liikuma neid lülisid, mis asuvad ülal- ja allpool kahjustatud piirkonda.

On ilmne, et liiga suure liikumiskoormusega piirkonnad jäetakse paranemisprotsessi käigus stabiilsesse asendisse. Kuid kiropraktiline lülisambamanipulatsioon on suunatud vaid neile piirkondadele, mis on „kinni” ja ei liigu piisavalt.

Kolmas müüt: manipulatsioon on ohtlik ja võib esile kutsuda ajurabanduse

Korduvalt on tõestust leidnud kiropraktika kui ravimeetodi äärmine ohutus. Kahjuks on nii poliitilised kui emotsionaalsed vaidlusküsimused varjutanud tegelike ja suhteliste riskivõimaluste tõsist teaduslikku arutelu. Kiropraktiline manipulatsioon on ohutum paljudest igapäevastest tegevustest ja märkimisväärselt ohutum tavalistest käsimüügis olevatest valuvaigistitest ning retseptiravimitest.

Ei ole ühtegi teaduslikul alusel põhinevat tõendit, et peale kiropraktilist ravi esineks kõrgenenud risk mistahes tüsistuste tekkeks. Mõnede arvamuste kohaselt on võimalus kiropraktilise ravi tagajärjel ajurabanduse saamiseks 1/1000000. Kuigi see arvuline näitaja ei ole kunagi teaduslikku kinnitust leidnud ja on vaid oletus, siis isegi teatava ebatäpsuse puhul on teil suurem võimalus saada välgust tabatud, sattuda surmaga lõppevasse jalgrattaõnnetusse või surra aspiriini manustamise tagajärjel, kui kogeda tõsiseid vigastusi kiropraktiku juures.